Ravimtaimeaed

Tõenäoliselt algas ravimtaimede kasvatamine Tartu Ülikoolis juba 17. sajandil seoses meditsiini ja farmaatsia õpetamisega. Ravimtaimi kasvas ülikooli botaanikaaias ka 19. sajandi alguses, kuigi alles 1873. aastal kanti esmakordselt botaanikaaia plaanile apteegi- ja mürktaimede peenrad.

Emajõe-poolse müüriga külgnev uus ravim- ja maitsetaimede aed avati botaanikaaias 2011. aastal, kuna avalikkust huvitasid järjest enam taimed, mis aitavad turgutada tervist. Aia kollektsioon on mõeldud meie külastajatele nii õppematerjaliks kui ka mõnusaks lõõgastus- ja mõtete kogumise kohaks taimede keskel.

Ravimtaimi on juba iidsetel aegadel kasutatud rahvameditsiinis tee, tinktuuri, leotise, mähise, kompressi või mõnel muul kujul, kusjuures igal kultuuril on oma traditsioonilised loodusravimid. Ravimtaimeaias saab tutvuda paljude eesti rahvameditsiinis levinud taimedega ja nende raviomadustega ning samuti kohalike maitsetaimedega. Aia 130 ruutmeetrisel pinnal kasvab umbes 400 ravimtaimeliiki ja -sorti.

Vabakujulistel peenardel näeb nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid. Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae).

2013. aastal lisandus ravimtaimeaeda maitsetaimede peenar, kus kasvab 54 taksonit. Sellel peenral kasvavad teiste seas ka soojalembesed taimed, nagu paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana) ja magus lippia (Lippia dulcis). Magus lippia, mida nimetatakse ka asteekide suhkruheinaks, on palju magusam, kui tema liigikaaslane suhkruleht.

Meelespea! Ühtki ravimtaime pole hea kasutada korraga palju ja pikaajaliselt.